Kõik läheb ainult paremaks. Teame üksteist juba nimepidi :P Hästi mõnus on see, et siinne rahvas arvestab teistega ja on väga koostööaldis, raske on tahta ka paremaid inimesi.

See päev oli üsna eriline. Esiteks sellepärast et me oleme juba õppinud kuidas joosta ja ka seda et me peame kõik jooksma oma jooksu, mitte järgime kellegi teise tempot.

Võiks arvata et me kõik oskame joosta. Jah, oskamegi, aga kuidas joosta nii et endale mitte liiga teha ja kuidas paremini edasi liikuda. Ma arvan et mingit osa sellest ma juba tean, ja sellepärast läks mul eile jooks, mis oli peaaegu 10 km äärmiselt mõnusalt ja ilma vaevata. Kõik tänu sellele, et järgisin meie väga mõnusa organisaatori ja nõuandja Kristjani näpunäiteid.

Võrdluseks endale tõin eelmise aasta sügisjooksu, mille distants oli samuti 10 km , mille läbides olin ma äärmiselt kurnatud ja jalad valutasid. Eilne jooks oli lihtne. Kontrollides oma hingamist ja sammu suutsin ma selle läbida sama ajaga mis eelmine aasta sügisel, kuid jooksu lõppedes ma isegi ei hindeldanud, sain täiesti rahulikult rääkida ja mul ei olnud isegi vajadust pikali heita või kuskile toetud. Kõik oli nii nagu peakski olema. Ja see ainult täna sellele, et jooksin targalt ja õppisin targematelt. Ja ma loodan et saan oma teadmisi ka edaspidi kasutada ja ehk ka kellelegi teisele edasi anda.